Miks saavad nahkjalatsid kiiresti otsa vaatamata sellele, et nahk on üldiselt vastupidavam materjal kui kangasmaterjalid? Kuidas hooldada nahkjalatseid õieti ja millega, et need ka kaua vastu peaksid ja kenad välja näeksid.
Nagu on teada, kaitsti jalatseid juba ammustest aegadest peale erinevate naturaalsete õlide ja rasvainetega, et need oleksid pehmed, veekindlad ja säiliksid paremini.
Viimastel kümnenditel on hakatud kasutama niiskuskaitseid spray näol, mis on tegelikult mõeldud lisakaitseks mitte põhikaitseks jalatsitele vee, pori, mustuse eest. Kahjuks soovitavad neid kasutada peaaegu kõik jalatsikauplused nii uutele kui ka juba kandmises olevatele jalatsitele. Paraku ei tea ka müüjad ja veel vähem ostjad, et enamikes Eestis müüdavates niiskuskaitsetes sisaldub LAHUSTI ( lisaks veel keemilised ained). Mitmetel spraypurkidel on see ka kirjas aga paljudel pole ja keegi ei vaevu seda ka lugema, usutakse pimesi leti taga olevat müüjat.
Mida siis teeb nahale lahusti?
Julgemad võivad katsetada seda oma käenahal. Nahk on nahk, käenahk on ainult õhem, õrnem ja tundlikum, jalatsinahk on natuke paksem ja lisaks on ka viimistlus (värv,lakk) v.a. õhukesed aniliinnahad aga üldine tulemus on sama.
Ammustest aegadest on teada, et lahusti kuivatab nahka ja kui veel lisada keemilisi aineid siis see protsess kiireneb tunduvalt.
Kui lasta niiskuskaitset jalatsinahale siis lahusti avab nahapoorid, imendub ise naha sisse ja viib endaga kaasa ka sprays olevad keemilised ühendid. Koheselt hakkab toimuma naha kuivamisprotsess ja jalats hakkab kaotama oma eluiga.
Olenevalt nahaliigist, naha paksusest ja viimistluses võib jalatsinahk kaotada hetkega oma elueast 20-30 %.
Mida rohkem lahustisisaldusega niiskuskaitseid nahale peale lasta seda kiiremini saab nahk otsa.
Ega seda naha kuivamist koheselt näha ei olegi, eriti tugevamatel ja viimistlusega ( värvitud) nahkadel aga naha kuivamisprotsess käivitub koheselt naha sees. Aja jooksul tekib naha pehmematel osadel ( jalatsi pealsed ja sääred) kõvenemine, naha pealsetele tekib kõvenenud lainetus, murdekohad ja seejärel pragunemine. Seda võib näha paljudel erinevatest nahaliikidest tehtud jalatsitel.
Pole harvad ka juhtimid kui niiskuskaitsed tänu lahustitele on koheselt tuhmistanud uute jalatsitel värvi ja viimistluse ning isegi võtnud värvi maha ning muutnud jalatsi kasutamiskõlbmatuks.
Kas siis niiskuskaitseid üldsegi mitte kasutada?
Võib kasutada, aga enne seda tuleks nahale teha kreemitöötlus ja peale seda lasta üle niiskus või mistahes lisakaitsetega. Siis ei mõju ka niiskuskaitsete sees olev lahusti enam nii kahjustavalt nahale.
Nahkjalatsi põhiliseks kaitseks on KREEM ja mida naturaalsem seda parem, kuna ka nahk naturaalne toode.
Millist kreemi valida jalatsite kaitsmiseks?
Pole olemas üht ja ainukest kreemi, mis sobiks igale aastaajale, igale nahaliigile ja igale naha viimistlusele.
Kreem tuleb valida vastavalt aastaajale. Erinevateks perioodideks on hilissügis – talv – varakevad, kui on vihmane, vesine , lörtsine ja porine. Kevad – sügis, kui on kuiv ja niiske, vahel ka kergelt vesine. Suvi – kui on soe ja kuiv.
Samas sõltub kreemi valik ka jalatsi nahaliigist, millest on jalatsid tehtud ja tähtsal kohal on ka naha viimistlus, millega on naha pind kaetud. Mõnel on see tugev, mis kannatab õlilisi ja rasvasemaid kreeme, mõnel aga nõrgem või hoopis puudub. Viimastele ei sobi rasv- ja õlilised aineid kuna muutavad hetkega naha tumedaks.
Mitmetest nahaliikidest tehakse siledat nahka aga kreemid, mis on mõeldud siledale nahale paraku ei sobi kõigile nahaliikidele juba nende koostise, naha paksuse või viimistluse tõttu.
Enamik tootjatest valmistavad jalatsihooldustooteid, mis on laiatarbekaubana ka meil müügil. Need on valmistatud petrooleumi baasil ja koosnevad keemilistest koostisainetest. Mõned tootjad lisavad sinna ühe, heal juhult 1-2 naturaalset lisandit, mis on mingi taimne või loomne, vahaline või õliline aine aga seda on kreemi koostises üsna minimaalselt. Suurem osa vahendi koostisest on ja jääb ikkagi keemiliseks. Ja seda sellepärast, et keemilistest ainetest on lihtsalt odavam toota.
Paraku peab neid kreeme ka tihedamini nahale kandma (1 kord nädalas), et nad ka kaitseksid nahka, sest nende toimeaeg naha kaitsmisel on äärmiselt lühike. Samas jäävad keemilised kreemid naha peale, mitte ei imbu naha sisse. Pideval kreemitamisel ladestuvad nad üksteise otsa, kivistuvad ning nahale tekib koorik, mis hakkab murduma.
Alloleval pildil on näha saapaid, millele on lisatud ainult kreemi aga maha pole eelmiseid kihte võetud. Need on ladestunud nahale ja nahk näeb välja nagu oleks krobeline või siis juba katki minemas. Tegelikult on need ainult nahale paakunud paksud kreemikihid, mis on hakanud nahal murduma.
Seega on tähtis jalatseid ka puhastada. Keemiliste kreemide jasutamise puhul tuleb seda teha enne iga järgmise kihi pealekandmist. Ja mitte veega ja seebiga vaid selliste vahenditega, mis eemaldavad need keemilised kummipõhised kreemid nahalt.
Kreemi eesmärk on imenduda naha sisse, hoida nahka pehmena, mitte lasta nahal märguga, hoida seda kuival ajal niiskena ja kaitsta nahka erinevate plekkide, mustuse ja määrdumise eest. Kahjuks keemilisel teel vamistatu kreemid seda ei tee.
Naturaalsest nahast nahkjalatsitele tuleks kasutada hooldusvahendid, mis on valmistatud ainult 100 % naturaalsetest koostisainetest. Nendega jalatseid hooldades pikeneb ka isegi kõige odavamate nahkjalatsite naha eluiga ja kandmisrõõmu jätkub kauemaks.
Mida naturaalsem on kreem, seda parem nahale ja seda paremini ning pikemaajaliselt kaitseb nahka st. kreemi toime on pikem, sest enamus naturaalseid koostisaineid imendub naha sisse ja nahale jääb nendest vaid teatud osa, millel on oma funktsioon naha kaitsmisel.
Suurt rolli mängib ka naha viimistlus, paljudel jalatsinahkadel on see õhuke või olematu. Selleistele jalatsitele ei sobi ükski kreem, milles sisaldus mingeid õlisi ja ravaineid, mis tumendavad naha.
Need määrdepurgid, mis sisaldavad ohtralt mesilasvaha, mille järgi need ka haisevad ei sobi kasutamiseks kõikidele nahaliikidele ega ka viimistlustele. Need sobivad ainult paksudele tumedatele pigmentvärvitud nahkadele, mille pealt pole näha kuidas määre tumendab nahka. Ohtralt mesilasvaha sisaldavaid määrdeid võib kasutada nahast matka-, töö- ja jahisaabastele. Tänavajalatsitele, mis on valmistatud õhemat sorti nahast ja õrnema viimistlusega, selline määre ei sobi kuna nahad tumenevad kohe kui see määre peale kantakse. Kahjuks on paljud inimesed oma õppetunni juba kätte saanud selliste määretega.
Ainukesed 100% naturaalsed kreemid maailmas on brändil Saphir, need on saadaval e-poes www.leathermastershop.eu
Samas on ka hoolduste st. kreemitamiste ja puhastuste intervall pikem kuna ainult naturaalsetest koostisainetest valmistatud vahendite toimeaeg naha kaitsmisel on 4-5 korda pikem ja korraliku puhastuse aeg on iga 3,5-4 kuu tagant st. kreemi ja puhastusaineid kulub vähem.
Nahkjalatsite puhastamine on jalatsitele sama tähtis kui inimesele käte pesemine, mille tulemusel eemaldub mustus ja nahk saab puhtaks. Jalatsite puhul eemaldatakse nahalt vanad kaitsvad kreemid ja vahad, mis on oma toime kaotanud. Korralikud puhastusvahendid eemaldavad täielikult nahalt silikonid, kummained ja mitmesugused koostisained, mida sisaldavad keemilised kreemid. Regulaarsel puhastamisel ei ladestu ka kreemid nahale.
Puhastusintervall sõltub sellest, milliseid hoolduskreeme kasutatakse. Kui kasutatakse pertooleumi baasil toodetud kreeme st. keemilistes ühenditest valmistatud kreeme siis puhastus peab toimuma eelnevalt igale kreemitamiskorrale. Niisiis 1 kord nädalas puhastust ja kreem peale, sest keemiliste kreemide kaitsetoime nahal on minimaalne.
Kui kasutatakse täisnaturaalseid kreeme, mille kaitsetoime aeg nahal on mitmeid korda pikem, siis piisab korralikust puhastusest korra 3,5 – 4 kuu tagant olenevalt kandmistihedusest. Puhastuskordade vahel piisab mustuse eemaldamisest pehme harjaga või niiske lapiga.
Kui parasjagu jalatseid ei kanta siis tuleks nende sisse panna toed, mis hoiab pealsenaha vormis ja pingul. Sama tähtis on panna tugi ka pikkade säärsaabaste säärte sisse tugi, mis hoiab selle ümara ega lase tekkida säärtele volte. Pikemaajalisel hoiustamisel peab jalatsid puhastama ja peale kandma kreemi, mis hoiab ära jalatsinaha kuivamise.
Seemis ja nubukjalatsid
Seemis ja nubukjalatsid on kandmiseks suvisel ja kuival ajal või siis siseruumides
Enamus kaubanduses müüdavatest seemisjalatsitest on valmistatud lõunapoolsetes riikides. Selle kandi maades võib neid tõesti pikalt kanda, kartmata, et nende jalatsitega midagi erilist juhtub va. loomulik kulumine. Ja kui midagi juhtubki siis ostetakse lihtsalt uued.
Eks nad ongi tehtud üheks hooajaks, kannad ära ja viskad minema.
Paraku aga kantakse neid meil ka sügisel ja talvel, vesise, lörtsise ja soolalumise ilmaga ja sellega rikutakse nahk kiirelt ja pöördumatult ära.
Seemist ja nubukit tuleb hooldada ja kaitsta tihedamini kui tugevamaid nahaliike kuna nendel nahaliikidel puudub kaitsekiht viimistluse näol.
Nagu ka kõik teised nahkjalatsid vajavad seemis ja nubukjalatsid nahka pehmendavaid aineid. Ka kuival ajal tuleb seemist ja nubukit töödelda regulaarselt taimseid õlisid sisalduvate vahenditega siis antakse juba sellega nahale piisav kaitse kuivamise, mustuse ja märgumise vastu. Tänu õlidele ei kuiva nahk ka enneaegselt ära.
Ükski niiskuskaitse, mida kaubanduses soovitatakse kaitseks peale lasta ei sisalda taimseid õlisid või kui seal ongi midagi sees siis seda on minimaalselt. Paraku need niiskuskaitsed, tänu neis sisalduvatele lahustitele, vaid kuivatavad neid nahaliike kiiremini kuna see on õhem ja õrnem nahk. Ilma nahka pehmendavate õlideta muutub nahkjalatsi pealsetel murdekohtadel kõvaks, tekib naha lainetus, murdekohad muutuvad heledamaks, hakkavad pragunema kuni murduvad.
Värvieraldumise naha pinnal võib tekitada ka puhastusainete kasutamine, mistõttu muutub nahk heledamaks sealt kuskohast on rohkem puhastatud.
Kui aga on tõesti soov kanda seemisjalatseid sügisest kevadeni, kui on vesine, porine ja soolalumine aeg siis tuleks jalatseid ja teisi esemeid töödelda õlisid sisaldavate vahenditega, mis hoiab naha pehme. Peale kuivamist teha ka lisatöötlus vett ja mustust tõrjuva vahendiga. Ja seda tuleb teha järjekindlalt ja iga kord enne kandmist. Lisaks naha kaitsmisele tuleb neid ka pidevalt harjata, et mustus naha pealispinna sisse ei ladestuks. Viimane hoiab ära ka pehme karvase pinna lamandumise.
Sama kehtib ka kõikide seemise ja nubukilaadsete saabaste, kingade, rõivaste, kottide puhul kohta.
Kuna nahkesemed pole odavamate killast ja kui soovida, et need kaua vastu peaksid ja ilusad välja näeks siis tuleks valida ka naturaalsed nahka kaitsvad kreemid, mis vastavad olemasolevale nahaliigile ja selle peal olevale viimistlusele. Naturaalne hooldav ja kaitsev kreem pikendab naha eluiga mitmeid kordi olenemata naha väärtusest.
E-poest leiad korralikud ja 100 % naturaalsed jalatsihooldusvahendid. Saphiri hooldustooteid on tunnustatud mitmete kuldmedalitega läbi aastakümnete. Nende kasutamine erinevatele nahaliikidele on pikendanud naha kasutuse eluiga mitmekordselt.
Kui jääd hätta toodete valimisel ja vajad nõuannet, siis võib küsida nõu tel. +372 51 87 668